Juba pikemat aega ei pea olulise mõjuga andmelekete ja muude intsidentide toimumise sagedust mõõtma aastates, vaid hoopis kuudes ja kohati isegi nädalates. Kui me sellest ise järeldusi ei tee, siis paraku…
Artiklid
Kinnistule määratud avalik otstarve ei pea jääma omaniku kuluks
Kinnisvaraarendajate hulgas on avalikuks saladuseks tõsiasi, et kohalike omavalituste (KOV-ide) poolt avalikes huvides esitatavad tingimused detailplaneeringu lahendusele võivad olla piiramatud – tsiteerides klassikuid – sky is the limit! Jääb mulje, nagu KOV-id arvaksid…
KOMMENTAAR | Kullamäe trahv – küsitavusi rohkem kui 1000 euro eest
Pärnu Sadama korvpallimeeskonna peatreeneri Gert Kullamäe trahvikaasus on pälvinud palju tähelepanu. Õigustatult. Et senine teemakäsitlus ei ole sinna veel küündinud, väärib see eriline juhtum kommentaari ka õiguslikust vaatevinklist. Kõigepealt aga meeldetuletuseks faktid…
ID-kaardi viimine mobiili väärib enam juriidilist tähelepanu
Plastikdokumendi kaasaskandmisest vabanemist kuulutav riiklik mobiilirakendus on positiivne ja oodatud innovatsioon, kuid see tuleb ka õiguslikult korrektselt ellu viia, kirjutab Sten Tikerpe.
Nädalapäevad tagasi võis ajakirjandusest lugeda, et siseministeerium on saatnud kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega tehakse mitmeid muudatusi isikut tõendavate dokumentide seaduses ja teisteski külgnevates seadustes…
Kas töös esinevad puudused tuleb kõrvaldada iga hinnaga?
Möödunud aasta lõpus tegi Riigikohus otsuse (2-20-18112) vaidluses, mis sai alguse sellest, et pronksi tooni klaaspakettide asemel paigaldati kirka klaasiga pakettaknad. Vaidluse peamine tüliküsimus oli, kas tellija saab nõuda töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ka otse alltöövõtjalt või…
KOMMENTAAR | Suur kohtupäev tippspordis: Euroopa Kohus raputas spordikorralduse alustalasid
Tippsport on viimastel aastakümnetel hoogsalt juridifitseerunud. Üha enam, üha keerukamaid ja üha põhimõttelisemaid sporditeemalisi vaidlusi jõuab kohtutesse, spordireeglistikud muutuvad juristide kaasabil aina detailsemaks, sportlaste ja klubide lepingud…
Edukas rohepööre eeldab sõnumi- ja õigusselgust
Sõnumisegadus, õigusloome ja bürokraatia kuhjumine võivad rohepöördele karuteene teha. Vastust vajavad küsimused, kas rohepöörde kese on seadusandja, tootja või tarbija vastutusel ning millised on osapoolte rollid ja…
Eesti dilemma Euroopa Liidu aluslepetega
Eesti huvides on nii oma suveräänsuse ja põhiseaduse kaitse kui ka tugev ja reageerimisvõimeline Euroopa Liit, kirjutab Mart Parind.
Euroopa Liidu laienemisplaanide kiiluvees on europoliitika üheks akuutsemaks teemaks tõusnud küsimus, kas ja kuidas saaks või tuleks liidu aluslepinguid uute tulijate ootuses muuta. Õiguslikult ei ole liidu toimimise põhireeglite muutmine uute liikmesriikide vastuvõtmisel nõutav. Iseküsimus…
Euroraha tagasinõuded riigihangetes – põhiseaduslikult küsitav vennatapp
Sellal kui lõviosa Euroopast üritab euroraha maksimaalselt enda huvides tööle panna, käib Eestis juriidiline vennatapp, kirjutab advokaadibüroo Nove advokaat ja endine riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind…
Tagatise saaja vastutus laenukeelu teadliku rikkumisega saadud tagatise korral
Laenukeelu regulatsioon on Eesti õiguses sätestatud äriseadustiku (ÄS) §-ga 281. Kuna tegemist on regulatsiooniga, mis tuleneb osaliselt Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2017/1132 artiklist 64, peab Eestis sätestatu tagama kõik Euroopa Liidu, aga ka Eesti seadusandja poolt…