Möödunud aasta lõpus tegi Riigikohus otsuse (2-20-18112) vaidluses, mis sai alguse sellest, et pronksi tooni klaaspakettide asemel paigaldati kirka klaasiga pakettaknad. Vaidluse peamine tüliküsimus oli, kas tellija saab nõuda töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ka otse alltöövõtjalt või…
Artiklid ja podcastid
KOMMENTAAR | Suur kohtupäev tippspordis: Euroopa Kohus raputas spordikorralduse alustalasid
Tippsport on viimastel aastakümnetel hoogsalt juridifitseerunud. Üha enam, üha keerukamaid ja üha põhimõttelisemaid sporditeemalisi vaidlusi jõuab kohtutesse, spordireeglistikud muutuvad juristide kaasabil aina detailsemaks, sportlaste ja klubide lepingud…
Edukas rohepööre eeldab sõnumi- ja õigusselgust
Sõnumisegadus, õigusloome ja bürokraatia kuhjumine võivad rohepöördele karuteene teha. Vastust vajavad küsimused, kas rohepöörde kese on seadusandja, tootja või tarbija vastutusel ning millised on osapoolte rollid ja…
Eesti dilemma Euroopa Liidu aluslepetega
Eesti huvides on nii oma suveräänsuse ja põhiseaduse kaitse kui ka tugev ja reageerimisvõimeline Euroopa Liit, kirjutab Mart Parind.
Euroopa Liidu laienemisplaanide kiiluvees on europoliitika üheks akuutsemaks teemaks tõusnud küsimus, kas ja kuidas saaks või tuleks liidu aluslepinguid uute tulijate ootuses muuta. Õiguslikult ei ole liidu toimimise põhireeglite muutmine uute liikmesriikide vastuvõtmisel nõutav. Iseküsimus…
Euroraha tagasinõuded riigihangetes – põhiseaduslikult küsitav vennatapp
Sellal kui lõviosa Euroopast üritab euroraha maksimaalselt enda huvides tööle panna, käib Eestis juriidiline vennatapp, kirjutab advokaadibüroo Nove advokaat ja endine riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind…
Tagatise saaja vastutus laenukeelu teadliku rikkumisega saadud tagatise korral
Laenukeelu regulatsioon on Eesti õiguses sätestatud äriseadustiku (ÄS) §-ga 281. Kuna tegemist on regulatsiooniga, mis tuleneb osaliselt Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2017/1132 artiklist 64, peab Eestis sätestatu tagama kõik Euroopa Liidu, aga ka Eesti seadusandja poolt…
One size fits all – kas ka autoriõiguste kirjus maailmas?
Eelmise aasta alguses jõustusid autoriõiguse seaduse (AutÕS) muudatused, millega viidi muuhulgas sisse Euroopa Liidu direktiivist tulenev nn best-seller säte, mis (1) annab autorile õiguse täiendava, asjakohase ja õiglase tasu saamiseks, kui algselt kokkulepitud tasu osutub…
Google’i otsingumootorit saab kohtus võita
Teadupärast ei loo Google’i otsingumootor ise sisu, vaid kuvab linke teiste loodud sisule. Nii võib juhtuda, et kui keegi on internetis avaldanud lausvalet, siis juhatab ka Google’i otsing lahkesti selleni. Värske Euroopa Kohtu otsuse järgi võib isik, kelle kohta on internetis avaldatud valet, nõuda Google’ilt, et tolle otsingutulemustes…
Milliseid muudatusi toob EL-i uus küberturvalisuse direktiiv?
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid möödunud nädalail vastu uue küberturvalisuse direktiivi (nn NIS 2 direktiivi), mille lõppdokument saab peatselt alla viimasedki pidulikud pitserid ja allkirjad, kirjutab arvamusloos advokaadibüroo NOVE advokaat Sten Tikerpe…
Eesti rikub kasusaajate andmeid avalikustades seadust
Rahandusministeerium teatas möödunud nädalal, et Eesti jätkab tegelike kasusaajate andmete avalikustamist, nii nagu see on seni rahapesu tõkestamise seaduse põhjal käinud. Euroopa Kohtu otsus, mis soovitab liikmesriikidel kasusaajate andmed avalikust…