Artikkel ilmus Raamatupidamisuudistes 01.06.2026
Eesti peab võtma platvormitööd reguleeriva direktiivi üle hiljemalt 2. detsembril 2026. Seda plaanitakse teha eraldi seadusega, koondades digitaalse tööplatvormi spetsiifilise normistiku ühte seadusesse, mitte jaotades seda asjakohast valdkonda reguleerivate eri seaduste vahel.
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 sätestab digitaalsete tööplatvormide, platvormitöö tegijate ja vahendajate õigused ja kohustused. Direktiivi eesmärk on luua selgem õiguslik raamistik ning parandada platvormide kaudu tehtava töö tingimusi, ennekõike tagada platvormitöö tegijatele õiglane, läbipaistev ja turvaline töökeskkond.
Eriregulatsiooni vajadus tuleneb eelkõige platvormimajanduse kiirest arengust ning sellega esile kerkinud uutest õiguslikest probleemidest. Senised õigusaktid, mis platvormitööd puudutavaid valdkondi reguleerivad, nt töölepingu seadus, võlaõigusseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning isikuandmete kaitse üldmäärus, ei ole loodud platvormitöö eripära silmas pidades. Seetõttu vajas õiguslik regulatsioon täiendamist ja ajakohastamist.
Kas kõik platvormi töö tegijad on töötajad?
Direktiivi ega ka seda üle võtva seaduse eesmärk ei ole kirjutada ette, millises õiguslikus vormis platvormitööd teha tuleb või tohib. Kindlasti ei muutu kõik platvormitöö tegijat töötajateks. Oluline on aga, et õiguslik vorm vastaks suhete tegelikule olemusele.
Platvormitöös esineb olukordi, kus isik töötab küll töösuhtele omastes tingimustes, kuid on lepinguliselt määratletud iseseisva teenusepakkujana. See omakorda tähendab, et talle ei pruugi laieneda töölepinguga seotud õigused ja sotsiaalsed tagatised. Uus regulatsioon ei sätesta, kas platvormitöö tegijad peavad tegutsema töötajate või iseseisvate teenuseosutajatena. Seega valikuvõimalus jääb jätkuvalt alles. Küll aga püütakse tagada, et töö tegelik korraldus ja lepinguline vorm oleksid omavahel vastavuses. Eelkõige eesmärgiks kindlustada, et isikutele, kes töötavad tegelikkuses töösuhtele omastes tingimustes (ennekõike alluvad tööandja juhtimisele ja kontrollile), laieneksid ka asjakohased õigused ja sotsiaalsed garantiid.
Selleks muudetakse tööalase staatuse kindlaks määramist puudutavad vaidlused töövaidluskomisjonis või kohtus platvormitöö tegijatele menetluslikult lihtsamaks. Ka täna on töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 töösuhte eeldus: „Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.“ Seaduseelnõuga laiendatakse seda eeldust ka platvormitöö tegijatele, kui esinevad töösuhtele viitavad tunnused. Tegemist on pööratud tõendamiskoormusega. See tähendab, et mitte platvormitöö tegija ei pea tõendama töösuhte olemasolu, vaid platvorm selle puudumist.
Ehk teisisõnu, platvormil on võimalik see eeldus ümber lükata, tõendades, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töölepingu seaduse tähenduses töösuhet.
Automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide eriregulatsioon
Tööplatvormid tuginevad töö korraldamisel, tööülesannete jaotamisel, tasu määramisel ning konto piiramise või lõpetamise otsustes ulatuslikult algoritmilistele lahendustele. Kehtivas õiguses ei ole automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide kasutamist töösuhetes aga eraldi reguleeritud. Sageli puudub töötegijatel selgus, kuidas neid puudutavaid otsuseid tehakse, millistel alustel neid hinnatakse ning millised on nende õiguskaitsevõimalused automatiseeritud otsuste vaidlustamisel.
Seadusega on kavas kehtestada selgemad reeglid isikuandmete töötlemisele platvormitöös, et suurendada automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust ja tagada inimjärelevalve. Selleks nähakse ette automaatsete süsteemide kasutamisega kaasneva isikuandmete töötlemise piirangud, eraldi asjakohase andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustus ning automaatsete süsteemide üle tehtava inimjärelevalve kohustus. Näiteks tagatakse, et platvormitöö tegijaid oluliselt mõjutavaid otsuseid, sealhulgas lepingulise suhte piiramise või lõpetamise otsuseid, ei tehta üksnes automaatselt, vaid need peab tegema inimene.
Samuti sätestatakse automatiseeritud otsuste selgitamise ja vaidlustamise kord. Näiteks antakse platvormitöö tegijale õigus saada teavet teda mõjutavate automatiseeritud otsuste kohta. Töö tegijal on õigus küsida otsuste põhjendusi ning taotleda otsuste läbivaatamist. Lisaks kehtestatakse keeld töödelda teatud liiki andmeid, kui nende töötlemine ei ole töökorralduse seisukohalt vältimatult vajalik, näiteks platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid.
Platvormitöö riskid, tööohutus ja järelevalve
Platvormitööga võivad kaasneda olulised tööohutusriskid, eelkõige töötempo intensiivistumisest, pidevast algoritmilisest seirest ning ebastabiilsest ja ettearvamatust sissetulekust tulenevad psühhosotsiaalsed ohud. Kehtiv tööohutuse normistik ei reguleeri eraldi olukordi, kus töökorraldus toimub üksnes või peamiselt digisüsteemide kaudu. Eelnõuga nähakse ette kohustus hinnata eraldi platvormitööga seotud töötervishoiu ja tööohutuse riske, sealhulgas algoritmiliste süsteemidega seotud psühhosotsiaalseid ja ergonoomilisi riske. Samuti tuleb luua töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanal. Platvormil tuleb ka tagada platvormitöö tegijatele suhtluskanal, mis võimaldaks neil omavahel konfidentsiaalselt suhelda.
Järelevalve eesmärgil on kavas kehtestada platvormidele kohustus esitada platvormitöö tegijate esindajatele ja Tööinspektsioonile statistilist ja struktureeritud teavet platvormitöö ulatuse ning sellega seotud tingimuste kohta. Eelnõuga kavandatu suurendab platvormide halduskoormust, kuna lisandub täiendav aruandluskohustus ning platvormide sisemised protsessid ja tehnilised lahendused tuleb viia kavandatud nõuetega kooskõlla.
Lisaks nähakse ette kaitse ebasoodsa kohtlemise eest olukorras, kus platvormitöö tegija kasutab seadusest tulenevaid õigusi, juhib tähelepanu rikkumistele või toetab teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsmisel.
Tervikuna peaks uus regulatsioon ühelt poolt tagama platvormitöö tegijatele senisest tõhusama õiguskaitse ja läbipaistvama töökorralduse ning teiselt poolt looma platvormidele selgema ja prognoositavama tegutsemiskeskkonna. Ühtlasi lihtsustub järelevalve, mis peaks parandama maksukuulekust ja toetama ausat konkurentsi.