Riigikohus tegi 2. juunil otsuse Eesti lähiajaloo ühes suuremas ja keerukamas varakindlustusvaidluses. Kohtud jätsid kokkuvõttes täielikult rahuldamata RAGN-SELLS AS-i ca 10 miljoni euro suuruse nõude Seesam kindlustuse kaubamärgi all tegutseva Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (Seesam) vastu seoses 2018.a jäätmekütuse tehases toimunud tulekahjudega. Nõude täielikult rahuldamata jätmise põhjuseks oli, et kohtud jõudsid vaidluse lahendamise käigus järeldusele, et tegemist ei olnud juhuslike ja ootamatute õnnetuste, vaid jäätmekäitleja poolt jäätmekäitluse nõuete ja tuleohutusnõuete eiramisega, mistõttu ei olnud kindlustusvõtjal õigust isegi osaliselt vähendatud kindlustushüvitisele.
2019.a alanud kohtuvaidluse keskseks vaidlusküsimuseks kujunesid tulekahjude puhkemiseni viinud vastuolud jäätmekäitleja tegeliku tegevuse ning õigusaktide ja kindlustuslepinguga jäätmekütuse tehase kasutamiseks seatud kohustuste vahel. Kohtumenetluses selgus, et jäätmekäitluse ja tuleohutuse reeglite rikkumised viisid lühikese aja jooksul samas tehases kahe mastaapse tulekahju puhkemiseni. Kohtud nõustusid kindlustusseltsiga selles, et nõuetele peab vastama kindlustusvõtja tegelik tegevus reaalses elus, mitte ainult tegevuse kohta koostatud dokumendid. Dokumentides oma tegevuse ohutuna kujutamine või eeskujulike ohutusmeetmete kirjeldamine ei maanda tegelikult elulisi riske, mida näitas ka vaidlusaluste tulekahjude toimumine. Kindlustusvõtjal lasub vastutus tagada, et tema sõnad ja teod lähevad kokku ning kindlustusandja ei pea hüvitama kahju olukorras, kus kindlustusvõtja ei rakendanud tegelikule ohule vastavaid ohutusnõudeid. Senises kohtupraktikas on kindlustusandjalt reeglina välja mõistetud osaline hüvitis ka siis, kui kindlustusvõtja ise oli ohutusnõudeid rikkunud.
Tegemist on pretsedendiga jäätme-, ehitus- ja tuleohutus- ning kindlustuslepinguõiguse rakendamispraktikas, mis peaks lisaks jäätmekäitlejatele kõiki teisi ohtlikel tegevusaladel tegutsevaid ettevõtjaid suunama oma igapäevategevuses reaalselt rakendama parima võimaliku tehnika ning tegevusega loodud ohule vastavaid ohutuse tagamise abinõusid. Seda ka siis, kui riiklik järelevalve või kindlustusselts ei ole rikkumisi avastanud ja reeglite täitmist eraldi nõudnud.
Kohtuvaidlus hõlmas mahukaid tehnilisi dokumente ja asjatundjate ekspertiise jäätmemajanduslikes ja tehnilistes (ehituslik, korralduslik ja tehnoloogiliste protsesside tuleohutus) küsimustes. Seesamil aitasid jäätmekäitleja nõuet tõrjuda tulemuslikus koostöös Advokaadibüroo NOVE partner ja kindlustusõiguse spetsialist Andrus Kattel ning Ellex Raidla Advokaadibüroo partner ja keskkonnaõiguse spetsialist Martin Triipan.
Riigikohtu 02.06.2021 lahend on kättesaadav siit: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-19-5942/98
Valik juhtumite meediakajastusest:
27.04.2018 tulekahju: https://www.err.ee/826787/lasnamael-suttis-prugisorteerimisjaam-kustutustood-jatkuvad-hommikuni
29.06.2018 tulekahju: https://www.err.ee/843142/tallinnas-suttis-prugikutuse-tootmishoone