NOVE vandeadvokaat ja partner Arsi Pavelts esindas Riigikohtus edukalt klienti võlatunnistust puudutavas vaidluses. Tegemist on märgilise tähendusega otsusega, milles Riigikohtu kogu tsiviilkolleegium arendas oluliselt edasi võlatunnistuse regulatsiooni. Vaidluse keerukust ja raskust kinnitab asjaolu, et tegemist oli sama asja lahendamisega Riigikohtus juba kolmandat korda.
Vaidlus keskendus küsimusele, millist tähendust omab võlgniku poolt võlausaldaja ees võlgnevuse kirjalik tunnistamine. Kas võlgnikul on vaatamata võla tunnistamisele võimalus hiljem kohustustest vabaneda ja millistel tingimustel? Riigikohus selgitas, et võlast vabanemiseks tuleb võlgnikul tõendada, et tunnistatud võlga tegelikkuses ei eksisteeri. Seejuures ei saa võlgnik aga esitada selliseid vastuväited tunnistatud võlale, mille olemasolust ta võla tunnistamise ajal teadis või pidi teadma. See tähendab, et kui võlgnik teadis või pidi teadma, et tema poolt tunnistatud võlga ei eksisteeri või et tal on õigus võlgnevuse tasumisest keelduda (nt puudub oluline lepingurikkumine), ei saa võlgnik vabaneda kohustuse täitmisest. Tegemist on pacta sunt servanda põhimõtte täiendusega. Riigikohus märkis, et võlatunnistuse tähendus sõltub üksikjuhtumi asjaoludest. Seejuures omavad keskset rolli võlatunnistuse sõnastus, selle andmise põhjus ja eesmärk.
Vandeadvokaat Arsi Pavelts on „Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne“ (Juura 2016) kaasautor ja võlatunnistuse regulatsiooni käsitlevate kommentaaride koostaja (VÕS § 30).