NOVE esindas edukalt Riigikohtus klienti ehituslepingust taganemisega seotud vaidluses

NOVE vandeadvokaat Kristjan Tamm esindas Riigikohtus edukalt klienti vaidluses, mille keskne küsimus oli, milliste eelduste esinemisel saab tellija taganeda palkmaja tarnimiseks ja ehitamiseks sõlmitud lepingust.

Riigikohus tegi 24.11.2021 tsiviilasjas nr 2-18-13432 otsuse, millega rahuldas NOVE kliendi kassatsioonkaebuse, mis puudutas küsimust sellest, milliste eelduste esinemisel on tellijal võimalik ehituslepingust taganeda. Eelkõige puudutas vaidlus seda, kui pikk on lepingust taganemiseks ette nähtud mõistlik aeg; millisest hetkest alates hakkab vastav mõistlik aeg kulgema ning millist mõju avaldab lepingust taganemise mõistliku aja pikkusele ehitise puuduste likvideerimiseks peetavad pooltevahelised läbirääkimised.

Riigikohus nõustus NOVE kassatsioonkaebuse seisukohtadega, et ehituslepingust taganemise mõistlik aeg hakkab kulgema alates oluliselt lepingu rikkumisest teadasaamisest, mitte aga ehituslike puuduste ilmnemisest; lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb arvestada ka kompromissläbirääkimistele kulunud ajaga; tellija ei pea olema üldjuhul võimeline andma hinnangut ehituslepingu rikkumise olulisusele enne, kui on valminud puuduste ja nende tekkepõhjuste tuvastamiseks tellitud ekspertarvamus ning kui töövõtjale on määratud täiendav tähtaeg ilmnenud puuduste likvideerimiseks.

Riigikohus selgitas lahendis ka lepingu tagasitäitmise võlasuhtes tekkivat tõendamiskoormuse jaotust. Üldjuhul peavad pooled tagastama lepingust taganemisel teineteisele lepingu alusel saadu, st tellija kohustuseks on sellisel juhul tagastada töövõtjale lepingu alusel saadud ehitis ja töövõtjal on kohustus tagastada tellija poolt makstud raha. Kui töövõtja hinnangul ei ole aga tellijal võimalik töövõtjale lepingu alusel üleantud ehitist teostatud töö olemuse tõttu tagastada ja selle asemel tuleks töövõtja hinnangul hüvitada töövõtjale hoopis puudustega ehitise väärtus, siis vastavate asjaolude – et lepingu alusel üleantu tagastamine ei ole oma olemuse tõttu võimalik – tõendamiskoormus on töövõtjal, mitte aga tellija ei pea tõendama, et lepingu alusel saadu tagastamine on võimalik.

Riigikohtu otsusega on põhjalikumalt võimalik tutvuda siin