Konkurentsiõiguse alastes küsimustes nõustab kliente, ning alltoodud küsimustele vastab Mari Matjus
Kas kaupluseketid tohivad kriisiga toimetulemiseks teha omavahel koostööd?
Jah, olemasolevate konkurentsiõiguslike võimaluste piires. Uusi erandeid kehtestatud ei ole.
23. märtsil teatas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu riikide konkurentsiameteid ühendav Euroopa konkurentsivõrgustik (European Competition Network), et ei sea aktiivselt takistusi vajalikele ajutistele meetmetele, mida rakendatakse kaubapuuduse vältimiseks. Euroopa konkurentsivõrgustik ei kuulutanud välja erandeid kehtivatest konkurentsireeglitest, vaid osundas olemasolevatele õiguslikele võimalustele erakorralises olukorras koostööd teha. Reeglina on konkurentidel keelatud teha omavahel koostööd või vahetada infot sellisel viisil, et see vähendaks nendevahelist konkurentsi.
Mis teemadel ei tohi konkurendid omavahel reeglina koostööd teha?
Konkurendid ei tohi kooskõlastada mistahes tingimusi kaupade ja teenuste müümisel, sealhulgas kaupade hinda, allahindlusi, tarneaegasid, pangateenuste puhul näiteks maksepuhkuste tingimusi. Ei tohi jaotada, kes tegutseb missuguses piirkonnas või linnaosas ja millisele kliendigrupile keskendub, mis lepingutingimustel oma tarnijatelt kaupu ostab. Ei tohi vahetada tundlikku infot, mis võimaldab ette ennustada konkurendi käitumist, nt laovarude suurus, turundus- ja laienemiskavad. Ei tohi teha ühiseid plaane mõne turule siseneva konkurendi tegevuse takistamiseks. Märksõna on konkurentide vaheline kooskõlastamine – ühepoolselt ja iseseisvalt tohib iga ettevõte jätkuvalt teha otsuseid enda huvide ja turupositsiooni kaitseks.
Mis tingimustel tohivad konkurendid üldreeglina konkurentsi vähendavat koostööd teha?
Erandina on konkurentidel nii kriisi ajal kui ka tavaolukorras lubatud teha sellist konkurentsi vähendavat koostööd, mille positiivsed mõjud kaaluvad üles konkurentsi piiramise. Sellise koostöö eesmärgiks peab olema mõni üldine hüve, näiteks kaupade parem kättesaadavus. Lisatingimustena peab konkurentsi vähendamine olema selle eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik, tarbija peab sellest hüvest samuti kasu saama ning kogu tegevus ei tohi eemaldada konkurentsisurvet selle turu oluliselt osalt. Viimase tingimuse täitmiseks saaks kõigi turuosaliste asemel kaasata koostöösse vähem osapooli. Euroopa konkurentsivõrgustik annab teates mõista, et konkurentide kriisiaegne koostöö võiks olla selline olukord, kus positiivsed mõjuv kaaluvad kahju üles.
Eeldatavalt ei saa positiivsed mõjud negatiivseid üles kaaluda siis, kui lepitakse kokku hindu, müügi- või tootmismahu piiramist, sihtgrupiklientide ja tegevuspiirkondade jaotamist. Koostööks vajaminev info peaks olema ettevõttes piiratud isikute ringi käes ja teada ainult neil, kel vaja.
Missugused konkurentide koostöövormid on kriisi ajal tõenäoliselt konkurentsiõigusega lubatud?
Kriisiga toimetulekuks võivad erinevates konkurentsiõiguslikes õigusaktides sätestatud lisatingimuste täitmisel sobida järgnevad koostöövormid:
- Koostöö logistika ja kauba inimestele kohaletoimetamiseks, eesmärgiga tagada esmatarbekaupade kättesaadavus (ilma tundliku info vahetamiseta)
- Üldistatud kujul ülevaate pidamine kaubagruppide üle- ja puudujääkide kohta (ilma tundliku info vahetamiseta)
- Ühised juhendid või standardid hügieeni ja ohutuse tagamiseks, näiteks Kaupmeeste Liidu juhendid kauplustele (link: https://kaupmeesteliit.ee/koroonaviirusega-seotud-juhendid-abiks-kaupmeestele/
- Ühine huvikaitse valitsuse ja ametiasutuste suunal kriisi mõjudega toimetulekuks, näiteks Ühendkuningriigi kaubanduskettide pöördumised konkurentsireeglite ajutise leevendamise saavutamiseks
- Ühine teadus- ja arendustegevus täna defitsiitseks muutunud kaupade tootmiseks ja müügiks, nt kaitsemaskid ja desinfitseerimisvahendid
Mida teha, kui konkurente suunab koostööle riik?
Olukorras, kus riik kohustab õigusaktiga ettevõtjaid omavahel koostööd tegema, ei saa neile konkurentsiõiguse rikkumist ette heita. Seejuures ei tohi koostöö minna kaugemale kui täpselt see, mida on õigusaktiga nõutud. Kui riik julgustab mõnes konkreetses teemas koostööd tegema, kuid ei muuda seda õigusaktiga kohustuslikuks, lasub õiguslikult konkurentsiõiguse rikkumise risk koostöö tegijatel. Sõltumata sellest kui heauskne ning riigi huvidega kooskõlas on konkurentidega koostöö, tuleks seda enne alustamist arutada konkurentsiõiguse asjatundjaga.
Kas kriisiolukord annab õigustuse konkurentsiõiguse rikkumisele?
Sõltumata sellest kui heauskne ning riigi huvidega kooskõlas plaanitav konkurentidevaheline koostöö on, tuleks enne sellega alustamist arutada konkurentsiõiguse asjatundjaga ja vajadusel pöörduda kindluse saamiseks Konkurentsiameti kui järelevalveasutuse poole. Konkurentsiõiguse eesmärgiks ei ole kuidagi takistada kriisidega toimetulekut, aga kriis ei anna vabastust reeglite järgimisest.