NOVE vandeadvokaadid Veikko Puolakainen ja Veiko Vaske esindasid Riigikohtus edukalt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni põhimõttelist laadi vaidluses ERJK ettekirjutuse kehtivuse üle.
Ettekirjutuse sisuks oli Tallinna linna munitsipaalajalehe Stolitsa peatoimetaja kohustamine maksta Tallinna linnale tagasi keelatud annetusena saadud rahasumma. Ettekirjutuse kohaselt oli linna infolehes avaldatud Eesti Keskerakonna nimekirjas Riigikokku kandideerinud isiku tegemisi kajastava artikli ilmumine enne valimisi kaebaja kasuks avaldatud poliitiline reklaam, mitte linnavalitsuse tegevust kajastav neutraalne artikkel. Linna infolehte ei saa pidada vabaks sõltumatuks ajakirjanduseks. Kuna reklaami eest tasus kohalik omavalitsus linnaeelarvest, siis on see käsitatav keelatud annetusena erakonnaseaduse tähenduses. ERJK kohustas keelatud annetusena saadud summa tagastama Tallinna linnale.
Ettekirjutuse peale esitatud kaebus jäeti nii haldus- kui ringkonnakohtus rahuldamata. Riigikohus jättis rahuldamata ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse, muutes otsuse põhjendusi. Riigikohus kordas varasemat seisukohta, et annetamisena on käsitatav tegevus, kus juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjutada valijaid (RK otsus nr 3-3-1-50-16). Riigikohus selgitas, et see põhimõte rakendub ka siis, kui isik ei ole erakonna liige, vaid üksnes kandideerib erakonna nimekirjas. Riigikohtu hinnangul olid kohtud õigesti tuvastanud, et linna infoleht Stolitsa oli poliitiliselt tasakaalustamata väljaanne. Linnas ainuvõimu teostava erakonna nimekirjas kandideerivat isikut kajastava artikli ilmumine poliitiliselt tasakaalustamata infolehes viitab, et tegemist on poliitilise reklaamiga. Artiklis tõsteti poliitiliselt konkureerivate seisukohtade asemel esiplaanile hoopis kaebaja kandideerimine, mis ei ole poliitiliselt neutraalne. Samuti kinnitavad artikli ilmumise kontekst, kirjutise sisu, järgnenud valimised ning kaebaja kandideerimise rõhutamine, et artikli tegelik eesmärk oli valijate mõjutamine. Seega oli ajalehes avaldatud teabe puhul tegemist kaebaja kasuks avaldatud poliitilise reklaamiga. Kui reklaami eest tasub juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus), on saadav hüve rahaliselt hinnatav. Seega oli põhjendatud pidada artiklit keelatud annetuseks erakonnaseaduse tähenduses. Selliselt saadud annetus tuleb annetajale tagastada ja ERJK ettekirjutus oli igati õiguspärane.
Riigikohus selgitas ka seda, et valimiskampaania ajaline määratlus ei tähenda kattuvust aktiivse valimisagitatsiooni aja mõistega. See mõiste on seotud üksnes poliitilise välireklaami keeluga. Oluline on avaldatava teabe sisuline seos saabuvate valimistega. Riigikohus nõustus ERJK seisukohaga selles, et erakonnaseaduses sisalduva eriregulatsiooni tõttu võivad erakondade juhtimis- ja kontrollorganite liikmed ERJK koosseisus võtta osa otsuste tegemisest. Lahend nr 3-18-1537 täies mahus on leitav siit: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-18-1537/47
Riigikohus kujundab õiguspraktikat riigis tervikuna, mistõttu on Riigikohtu seisukohtadel põhimõttelistes õigusküsimustes oluline mõju praktikas nii seaduse rakendamisel ERJK igapäevatöös kui ka teistes sarnastes kohtuasjades.